Seis on 0, tuju on 0, tunne on 0

Tere!

Kindlasti mõtlete, et pikk aeg on möödast viimasest postitusest. Ongi pikk aeg. Otsustasin enne mitte postitada, kui mul on ajad teada. Ma juba tundsin mäel, et kiirust pole. EC-D seljas ratsutada oli väga võõras veel siis, laupäeval olin teist korda mäel EC-Dga. Kuna me ei saanud sepaga õhku ka tööle, oli tegemist üsna jäiga asjaga.
Ratas oli tõesti jäik ja harjumatu. Aga see pole mingi vabandus olla 18. Just nimelt 18. See number on nutma ajavalt suur. Tunne on väga sitt tegelikult, sest tundub, et vahet pole,  kas teed trenni või ei tee, ikka tulevad pühapäeva sõitjad ja sõidavad sinust kiiremini ning päris mitme hunniku sekundite võrra. On ilmselge, et igasugune anne mul puudub, kuna 2 hooaega sõitnud DHd ja olla fulleriga 18.nes. Ma ei teagi mida ette võtta. Tegu on täieliku 0 puntkiga. Tunne on selline, nagu oleks tagasi alguses. Nagu eile oleks sõitma hakanud. Kõige hullem ongi see, et mulle endale tundub, et vigu pole nagu väga hullult palju. Või noh, neid on palju, aga mitte niipalju, et nii aeglane olla. Lihtsalt kiirust pole. Täitsa siuke tunne on, et viska või püss põõsasse. Aga noh, ega ma tegelikult veel alla ei anna. Kui järgmine aasta ka asi paremaks ei lähe, siis tuleb hakata küll mõtlema mis edasi saab. Kas on mõtet raisata nii palju aega ja raha, tulemuste peale, mis ei olegi tulemused. Eks näis, mis tulevik toob.
Ratta koha pealt niipalju, et praegu, kus taga on 400 vedru ja ees on vedru, ei ole ma sellega üldse rahul. Varsti tuleks upgrateda taha 300 vedru ja ette vast õhk, siis oleks näha, kas on hea või mitte. Muidu ratas mulle isegi meeldib, aga ma ei tea, kas asi on amortide jäikuses või milles, aga hüpata ma selle rattaga küll ei suuda absoluutselt.
Siis kes veel ei tea, siis sai vahepeal valmis minu cideo. Aega läks aga asja sai. Tulemus on rahuldav, kõik asjaosalised õppisid sellest palju ja see oli meile kõigile esimene korralik video. Tahaks tänada Jakot ja Markust, selle video valmimise eest!

Muidu peab ütlema, et kõik on sujunud tavaliselt. DH, XC, töö, kool. Eks see rattahooaeg on otsakorral. Ma ei ole ikka veel kindel mis talvel saama hakkab, aga suusatamine on üks kindel asi, mida ma teha tahan. Mu treeningu asjus on ka mõtteid, aga nendest veel ei räägiks
Sponsori otsingud ka käivad, aga kes mind pidurit ikka sponsoreerida tahab.

Järgmise aastal lähen peale nüüd väheke teistmoodi. Kuulan Molloki soovitusi ning ega midagi kaotada pole. Trenni teen ajaviiteks, võistlen for fun, aga alati 110% endast annan ära. Tsillin rohkem, tegelen flow-ga, õpin hüppama, whippi tegema jne.
Sõitmise koha pealt on enesekindlus ja eneseusk hetkel täiesti null. Isegi 2012 hooaja eesmärki pole ma suutnud enda jaoks paika panna. Ehk peakski tegema ilma eesmärgita. Lihtsalt minna ja võistelda ja anda enda maximum. Ma arvan, et nii ma teengi.

Eks ma mingi aeg jälle kirjutan.

Rutiin

Ola!



Viimasel ajal on mul olnud väga rutiinne elu. Trenn nii suure ratta kui väikse ratta seljas, kool, töö. Mitte midagi huvitavat. Üritan leida siin kuidagi midagi, eks saaks paremini sõitma hakata. Vooreka jämmi kuupäev on ka välja öeldud. 15-16 nädalavahetus on ilge jama, kuna mul on järgmine nädal rets ja siis võib arvata, et nvel tuleb mingi suurem pidu. Aga sportlasena pean ikkagi kerge kibestamusega ütlema, et see võistlus on mulle tähtsam kui pidu, aga no mis teha. Saaks veel siin viimast korda asjad paika panna ja minna talvele üle. Ei tahaks veel väga rääkida, aga järgmine nädal ehk tulen metsa teise suure pilliga. Loodame, et saame selle tehtud, siis on 2012 hooajaks veidi vägevam masin.
Täna käisin jako juures esimest korda ka oma promo materjali vaatamas ja seda osa mis valmis on. Väga khuuul ikka. Ma ei jõua ära oodata, selle asja reaalset valmimist ja teile näitamist. Ma olen nii stoked lihtsalt praegu selle pärast.
Aga täna põrutan üle pika aja maale ning kuna mu vend sai sünnipäevaks piti, siis on lõpuks jõudnud kätte see aeg, et saab selle proovile panna ja enda oskused ka loomulikult.
Rohkem mul midagi praegu öelda polegi.