hai all senjoors ja senioriitas.
Minu päevad lähevad üks ja kaks. Ei ole trenni tegemisest loobunud. Siinkohal jooksmisest on saanud parim kaaslane. DH ratta selga pole ikka veel saanud. Oleks see nädal saanud, aga tekkis võimalus neljapäeval maale sõita, siis kasutasin seda võimalust. Ratas on ikka muutusteta, ei ole viitsinud seda Sepa juurde viia. Aga igatahes nüüd ma väga loodan, et äkki õnnestub homme DH rattaga metsa saada. Isu on täitsa olemas. Eelmine nädal oli ka üsna trenni vaene, ka vist 2 või kolm korda ainult, lihtsalt ei viitsinud minna nädalavahetusel jooksma. Kui rääkida lõppevast nädalast, siis on see olnud ikka jõle mõttetu. trenni ainult kaks korda tehtud, imesin kuskilt mingi viiruse. Esmaspäeval käisime jooksmas Jakoga, siis oli väga okei kõik. Teisipäeval suutsin endale mingi kurguvalu sebida. Isegi mingi nohualge oli olemas, siis oli selge et trenni paar päeva nüüd ei ole. Õnneks nohust viilisin ära ja kurk sai ka juba okei seisu. Neljapäeval oli maale minek
Reedel oli mul kindel rattaplaan, aga pandi puid lõikama. No ma mõtlesin, et sitta kah, pärast sõidan. Siis kui selle paplijuraka tükkideks oli lasnud, siis ikka olin kindel, et pärast lähen sõidan. Aga siis hakkas selle papli väljavedu. Ladvast allapoole liikudes, läksid jupid ikka järjest jämedamaks ja jämedamaks. Lõpuks oli see, et kui ma selle asjaga ükskord ühelepoole sain, olin läbi nagu euro ning jõudsin järeldusele, et see oligi täna trenni eest. Laupäeval oli kindel ratta plaan, ning mõeldud tehtud. Tegin siukse paraja ringi, täitsa tegus oli. Parajalt sitaseks sai ka, ei saa jätta mainimata. Tänane päev on ka selline lebo, mul fingers crossed, et homme saaks DHd sõita. Ma väga loodan, et lumi veel kohe maha ei tule, võiks tibake aega veel minna.
Jõle igav jutt on viimasel ajal ikka, see ka ei erine üldse, mulle ei meeldi igatahes, aga ehk saame hakkama.
Teie Ailar
pühapäev, 27. november 2011
kolmapäev, 16. november 2011
Sügiseselt mõtlik ja MOTIVEERITUD
Tere poisid ja tüdrukud!
Jooksuaeg täielikult alanud. Ja mulle meeldib raisk! Tund 1.45 joosta, pole midagi ulmet, hakkan harjuma. Mõnusalt vaheldust on ka, tiba asfalti, metsa, mäkke üles ja mäest alla. Tunnen kuidas mootor läheb võimsamaks. Pühapäeval sai siuke pull tehtud, et Purresega trenni mindud tegema XCd piritale. Me arutasime seda juba eelmine nädal. Enne seda, tegin 1.50 ja 1.45 jooksu päevad ka. Tunne oli hommikul päris hea, kõht oli täis leiba sai tiba aega luusse lastud. Egas siis midagi, 11.20 pidin olema surfi juures, riietusin ilmale vastavalt, et siis oleksin surfi juures 11.20. Nii kui Purrese kätte sain, ja ta tempot hakkas tegema, oli näha, et poiss on trenni teinud, sest minu pulss tõusis peaaegu kohe 160 peale. Oli selge, et trenn tuleb raske. Aga mõtlesin, et hea saabki raske trenni ka teha, sisi on näha mis mootor teeb. Egas midagi, põrutasime Pirita poole. Piritaks oli juba paras vunk sees ja tiba lasime singleid. Peale ringi tegime pausi, paar minti ajasime juttu. Järgmisele ringile, ma ei olegi enam kindel, kas Purres palus minul ees sõita, või veel mitte aga igatahes, mingi ring palus ta mul ees sõita. Võtsin ja andsin minna. Jumala lambist krusisin seal pirital ringi. Pirital on XC rattaga muidu väga äge, mulle väga meeldis, seal väga mõnusad rajad. Siis kui ma olin end juba parajalt koomasse sõitnud nägime Seppa. Lahe vaatepilt, fiveten, munakoor, teksapüksid ja twentyniner. Sepp lendas ikka laskumiste peal tõeliselt järgi talle ei saanud. Tal on jalga ka ikka päris korralikult. Igatahes, enne kui ma koomaäärel sõitma hakkasin, ütles Purres, et jalga on :)
Hea on kuulda, et vähemalt mingit osa jalgrattaspordist on mulle antud. Aga Sepp vedas meid kõige tehnilistema asjade peale XC rattal. Sain hakkama küll. Hea meel täitsa selle üle, et XC rattal sellised asju suutsin ära sõita. Kui mootorile saaks ka turbo peale, siis võiks ju järgmine aasta Tallinna GPed või XCO EMVed täitsa sõita. Eks näis.
Igatahes siis kui me juba metsas lõppu tegema, olin mina täitsa koomas. Pärast koju veeredes surin ka, kui Purresega veeresime ja ta ütles, et tal juba üsna puhkeseis, siis minul oli ikka 120+ .
Eks oli selge, et need kaks jooksupäeva olid mu üsna ära tapnud. Kui koju jõudsin olin täiesti kutu, süüa polnud siis läks 6 võiga leiba alla ja hulga juua ja keerasin magama.
Kes ei tea, kes on Erik Purres, siis eestlane, kes üritab välismaal läbi lüüa DH-ga. Paljud vihkavad teda, naeravad tema üle. Aga mehel endal on savi ja ta ajab oma asja ning eriti ei huvita teda teist arvamus. Austan teda, ega tema ka vist eriline talent pole, temalt on õppida nii mõndagi. Julgustavad tema sõnad küll, kui ta ütleb, et välismaal on hoopis teismoodi asjad kui Eestis. Sellepärast olengi täitsa motiveeritud oma DH asja ajama edasi. Lähme ja vaatame mis saab. Kui ei saa asja, siis ei saa, keegi vähemalt ei saa öelda, et andis alla. Võtame asja tiba funnimalt, sõidan dirti ja Purrese rangel soovitusel teen uuusi radasi ja hakkan järsemaid asju sõitma, see pidavat kõige rohkem arendama. Ja ausaltöeldes järskudest asjadest olen eemale hoidnud juba üsna pikalt. Tulebki ratas pehmeks ära saada, amort Sepa juurde ja vividele taha uus vedru sebida.
Raisk mul on huvi DHd sõita ja kiireks saada. Ja talvega see isu ei vähene!
Talvest rääkides, siis plaanis on suusatada, võibolla teeme mingi aeg tiba jõusaali/ujumist ka, aga hetkel ei kinnitaks seda veel. Praegu on aga jooks ja siis jooksuga koos jõulinnakutes möllamine. Tiba XCd ning tahaks dirti ja DHd ka veel tiba sõita, enne kui lumi maha tuleb.
Lõppu üks laul, mis tõmbab alati moti ülesse!
GO OUT THERE AND RIDE WITH YOUR FUCKING BIKE!
Jooksuaeg täielikult alanud. Ja mulle meeldib raisk! Tund 1.45 joosta, pole midagi ulmet, hakkan harjuma. Mõnusalt vaheldust on ka, tiba asfalti, metsa, mäkke üles ja mäest alla. Tunnen kuidas mootor läheb võimsamaks. Pühapäeval sai siuke pull tehtud, et Purresega trenni mindud tegema XCd piritale. Me arutasime seda juba eelmine nädal. Enne seda, tegin 1.50 ja 1.45 jooksu päevad ka. Tunne oli hommikul päris hea, kõht oli täis leiba sai tiba aega luusse lastud. Egas siis midagi, 11.20 pidin olema surfi juures, riietusin ilmale vastavalt, et siis oleksin surfi juures 11.20. Nii kui Purrese kätte sain, ja ta tempot hakkas tegema, oli näha, et poiss on trenni teinud, sest minu pulss tõusis peaaegu kohe 160 peale. Oli selge, et trenn tuleb raske. Aga mõtlesin, et hea saabki raske trenni ka teha, sisi on näha mis mootor teeb. Egas midagi, põrutasime Pirita poole. Piritaks oli juba paras vunk sees ja tiba lasime singleid. Peale ringi tegime pausi, paar minti ajasime juttu. Järgmisele ringile, ma ei olegi enam kindel, kas Purres palus minul ees sõita, või veel mitte aga igatahes, mingi ring palus ta mul ees sõita. Võtsin ja andsin minna. Jumala lambist krusisin seal pirital ringi. Pirital on XC rattaga muidu väga äge, mulle väga meeldis, seal väga mõnusad rajad. Siis kui ma olin end juba parajalt koomasse sõitnud nägime Seppa. Lahe vaatepilt, fiveten, munakoor, teksapüksid ja twentyniner. Sepp lendas ikka laskumiste peal tõeliselt järgi talle ei saanud. Tal on jalga ka ikka päris korralikult. Igatahes, enne kui ma koomaäärel sõitma hakkasin, ütles Purres, et jalga on :)
Hea on kuulda, et vähemalt mingit osa jalgrattaspordist on mulle antud. Aga Sepp vedas meid kõige tehnilistema asjade peale XC rattal. Sain hakkama küll. Hea meel täitsa selle üle, et XC rattal sellised asju suutsin ära sõita. Kui mootorile saaks ka turbo peale, siis võiks ju järgmine aasta Tallinna GPed või XCO EMVed täitsa sõita. Eks näis.
Igatahes siis kui me juba metsas lõppu tegema, olin mina täitsa koomas. Pärast koju veeredes surin ka, kui Purresega veeresime ja ta ütles, et tal juba üsna puhkeseis, siis minul oli ikka 120+ .
Eks oli selge, et need kaks jooksupäeva olid mu üsna ära tapnud. Kui koju jõudsin olin täiesti kutu, süüa polnud siis läks 6 võiga leiba alla ja hulga juua ja keerasin magama.
Kes ei tea, kes on Erik Purres, siis eestlane, kes üritab välismaal läbi lüüa DH-ga. Paljud vihkavad teda, naeravad tema üle. Aga mehel endal on savi ja ta ajab oma asja ning eriti ei huvita teda teist arvamus. Austan teda, ega tema ka vist eriline talent pole, temalt on õppida nii mõndagi. Julgustavad tema sõnad küll, kui ta ütleb, et välismaal on hoopis teismoodi asjad kui Eestis. Sellepärast olengi täitsa motiveeritud oma DH asja ajama edasi. Lähme ja vaatame mis saab. Kui ei saa asja, siis ei saa, keegi vähemalt ei saa öelda, et andis alla. Võtame asja tiba funnimalt, sõidan dirti ja Purrese rangel soovitusel teen uuusi radasi ja hakkan järsemaid asju sõitma, see pidavat kõige rohkem arendama. Ja ausaltöeldes järskudest asjadest olen eemale hoidnud juba üsna pikalt. Tulebki ratas pehmeks ära saada, amort Sepa juurde ja vividele taha uus vedru sebida.
Raisk mul on huvi DHd sõita ja kiireks saada. Ja talvega see isu ei vähene!
Talvest rääkides, siis plaanis on suusatada, võibolla teeme mingi aeg tiba jõusaali/ujumist ka, aga hetkel ei kinnitaks seda veel. Praegu on aga jooks ja siis jooksuga koos jõulinnakutes möllamine. Tiba XCd ning tahaks dirti ja DHd ka veel tiba sõita, enne kui lumi maha tuleb.
Lõppu üks laul, mis tõmbab alati moti ülesse!
GO OUT THERE AND RIDE WITH YOUR FUCKING BIKE!
reede, 11. november 2011
Ajavoolu reisija
Just niimoodi võiks nimetada seda nädalat, mis on minu viimasest postitusest möödunud.
Mitte midagi erilist pole toimunud. Tegevust on muidugi olnud sitaks, ei saa midagi öelda.
Kool on aega tolmuimejaga imenud. Selle nädala jooksul on kenasti trenni ka saadud teha.
Sai XC liikurile alla pandud korralikud kummud lõpuks, FF taga ja Renegade ees on ratas hoopis teine tera oma veeramise poolest. Siinkohal tuleb tänada Erkit, kelle abiga need said muretsetud. Siis pühapäeval sai DHd käidud tegema üle pika aja tegemas. Minna ma täitsa isegi tahtsin. Metsa jõudes oli täitsa kurb tegelikult, et mingit muutust pole toimunud. Ajus on sama blokk, mis enne, mitte midagi pole muutunud. Aga ma veel ei anna alla. Üldiselt peaksingi võibolla ära rääkima ka mõtetest, mis mu peas hetkel on just rattasõidu asjus.
Tunnen end niimoodi, et kui minust järgmisel hooajal ka asja veel, ei ole, siis on üsna tõenäoline, et DH kaob minu hobide kirjast ära. Kõik räägivad, et funni pärast võiksid edasi sõita, aga siin Tallinnas ma ainult funni pärast sõita, ei näe nagu pointi, arvestades veel neid summasid mis spordi alla lähevad. DHd, teengi ma sellepärast, et siin on on lisaks adrele ja funile veel võistlusfaktor, ning see faktor on väga olulisel kohal.
Alla ma veel igatahes ei anna. Ehk on veel lootust, et talve jooksul pannakse slow nupp off asendisse.
Selle alternatiivina näengi seda, et kui midagi ei õnnestu, siis tuleb end tõestada parematel jahimaadel, vähemalt sporti olen proovinud, aga näed sellega ei õnnestunud edukaks saada.
Siis tulebki investeerima hakata jalgratta spordi arendusele, et talendikatel oleks rohkem lootust kuskile jõuda kui on seda tänapäeval. Ning lisaks leida ka mingi võimalus, kuidas hakata raha teenima oma lemmik tegevuse pealt. Sporti muidugi ei lõpetaks, DH asemel, sõidaksin arvatavasti dirti ja kui võistlemissoov tekiks, siis XC kalender on meil päris suur. Eks mul on mõtteid ja ideid tohututes kogustes ja ainult aeg näitab mis sellest kõigest saab.
Täna sai algust tehtud siis jooksuhooajaga ja ma pean ütlema, et jooksmine pole veel kunagi nii mõnus olnud, kui ta oli seda täna. 1.50, mets, mõtteid täis pea, hea muusika. Tõusud ja langused. Ja just mind üllataski, kui palju kergem oli mul olla peale mõnda Nõmme treppi või tõusu joostes. Jõulinnakus ka nipet näpet. On näha, et võrreldes kevadega olen astunud suure sammu edasi. Kindlasti hakkab jooksmist nüüd rohkem tulema, sest see pime aeg soosib seda.
Kehka tunnis sai selgeks, et kõht on nõrk ja just alumised kõhulised. Eks ma nüüd võtan selle ka ette ja hakkan vaeva nägema, selle parandamise nimel.
Eriti tahaks veel rääkida oma meeletust söögiisust. Ükspäev sai käidud Hesburgeris, kus läks sisse suur hesburger eine ja pärast veel tavaline hesburger eine. Pärast seda oleks veel ühe jäätise ka sisse tõmmanud, aga järjekord oli liiga pikk. Ausaltöeldes, see isu valmistab mulle isegi muret, sest enda arust, ei tee ma nii palju trenni, et peaksin niipalju sööma, aga kaalus muutusi pole veel märgata, niiet ei põe. Üldiselt söön ikkagi kvaliteet toitu muidu, vaid väljas söömas käies söön rämpsu, aga välja õnneks väga tihti ei satu.
Siis rääkides koolist, ega seal midagi väga roosilist ei toimu. Üritan hakkama saada. Väga selline piiripealne on. Kõige hullem ongi vast see, et see mida ma õpin, ei tekita minus mingeid emotsioone, sest tean, et tulevikus mul seda vaja ei lähe. Aga paraku seda paberit ikkagi oleks tulevikus vaja, niiet ega siin pole midagi, tuleb kaasa käia.
Ja reisingi ajavoolus, sest mul puudub hetkel kõrgem eesmärk.
Vähemalt tore on kuulda, et keegi nimetab mu kirjutisi andeks.
Mitte midagi erilist pole toimunud. Tegevust on muidugi olnud sitaks, ei saa midagi öelda.
Kool on aega tolmuimejaga imenud. Selle nädala jooksul on kenasti trenni ka saadud teha.
Sai XC liikurile alla pandud korralikud kummud lõpuks, FF taga ja Renegade ees on ratas hoopis teine tera oma veeramise poolest. Siinkohal tuleb tänada Erkit, kelle abiga need said muretsetud. Siis pühapäeval sai DHd käidud tegema üle pika aja tegemas. Minna ma täitsa isegi tahtsin. Metsa jõudes oli täitsa kurb tegelikult, et mingit muutust pole toimunud. Ajus on sama blokk, mis enne, mitte midagi pole muutunud. Aga ma veel ei anna alla. Üldiselt peaksingi võibolla ära rääkima ka mõtetest, mis mu peas hetkel on just rattasõidu asjus.
Tunnen end niimoodi, et kui minust järgmisel hooajal ka asja veel, ei ole, siis on üsna tõenäoline, et DH kaob minu hobide kirjast ära. Kõik räägivad, et funni pärast võiksid edasi sõita, aga siin Tallinnas ma ainult funni pärast sõita, ei näe nagu pointi, arvestades veel neid summasid mis spordi alla lähevad. DHd, teengi ma sellepärast, et siin on on lisaks adrele ja funile veel võistlusfaktor, ning see faktor on väga olulisel kohal.
Alla ma veel igatahes ei anna. Ehk on veel lootust, et talve jooksul pannakse slow nupp off asendisse.
Selle alternatiivina näengi seda, et kui midagi ei õnnestu, siis tuleb end tõestada parematel jahimaadel, vähemalt sporti olen proovinud, aga näed sellega ei õnnestunud edukaks saada.
Siis tulebki investeerima hakata jalgratta spordi arendusele, et talendikatel oleks rohkem lootust kuskile jõuda kui on seda tänapäeval. Ning lisaks leida ka mingi võimalus, kuidas hakata raha teenima oma lemmik tegevuse pealt. Sporti muidugi ei lõpetaks, DH asemel, sõidaksin arvatavasti dirti ja kui võistlemissoov tekiks, siis XC kalender on meil päris suur. Eks mul on mõtteid ja ideid tohututes kogustes ja ainult aeg näitab mis sellest kõigest saab.
Täna sai algust tehtud siis jooksuhooajaga ja ma pean ütlema, et jooksmine pole veel kunagi nii mõnus olnud, kui ta oli seda täna. 1.50, mets, mõtteid täis pea, hea muusika. Tõusud ja langused. Ja just mind üllataski, kui palju kergem oli mul olla peale mõnda Nõmme treppi või tõusu joostes. Jõulinnakus ka nipet näpet. On näha, et võrreldes kevadega olen astunud suure sammu edasi. Kindlasti hakkab jooksmist nüüd rohkem tulema, sest see pime aeg soosib seda.
Kehka tunnis sai selgeks, et kõht on nõrk ja just alumised kõhulised. Eks ma nüüd võtan selle ka ette ja hakkan vaeva nägema, selle parandamise nimel.
Eriti tahaks veel rääkida oma meeletust söögiisust. Ükspäev sai käidud Hesburgeris, kus läks sisse suur hesburger eine ja pärast veel tavaline hesburger eine. Pärast seda oleks veel ühe jäätise ka sisse tõmmanud, aga järjekord oli liiga pikk. Ausaltöeldes, see isu valmistab mulle isegi muret, sest enda arust, ei tee ma nii palju trenni, et peaksin niipalju sööma, aga kaalus muutusi pole veel märgata, niiet ei põe. Üldiselt söön ikkagi kvaliteet toitu muidu, vaid väljas söömas käies söön rämpsu, aga välja õnneks väga tihti ei satu.
Siis rääkides koolist, ega seal midagi väga roosilist ei toimu. Üritan hakkama saada. Väga selline piiripealne on. Kõige hullem ongi vast see, et see mida ma õpin, ei tekita minus mingeid emotsioone, sest tean, et tulevikus mul seda vaja ei lähe. Aga paraku seda paberit ikkagi oleks tulevikus vaja, niiet ega siin pole midagi, tuleb kaasa käia.
Ja reisingi ajavoolus, sest mul puudub hetkel kõrgem eesmärk.
Vähemalt tore on kuulda, et keegi nimetab mu kirjutisi andeks.
reede, 4. november 2011
Ketta nädal ja tibake muud kraami
See nädal on minu elus olnud üks täielik hunnik paska.
Algus oli paljutõotav ja tavaline esmaspäevane kooli ja tööpäev. Teisipäeval lootsin peale kooli väikse dirti naudingu teha, aga kui rene ratta sõidukorda sain, siis oli selge et midagi ei saa teha. See kuradi kella keeramine, kõik on selle süü. Ilma selle talve ajata, oleks minu elu palju lõbusam. Üldiselt see kell 16.45 kott pime on ikka täiesti masendav. Seda osa ma Eesti juures vihkan, neid kohutavalt pimedaid aegu.
Siis kolmapäeval oli kella 16ni koolis. Tegelikult oleks pidanud jooksma minema, aga ei viitsinud lihtsalt. Jube jube jube. Neljapäeval oli jälle töö päev. Täna lootsin ma mõnusa trennipäeva teha. Koolis juba läks kõik sinna perse poole, sest füüsika KT tõenäoliselt 2, vene keele jutustamine x, siis veel mingi füüsika x ujus välja. Ning siis lootsin, et saab nüüd midagi toredat teha. Trippisin siis Astangule, ja peaaegu dirdis avastasin, et kuidagi pehme on tagumine osa. Sõitsin veel edasi ja tundsin maad tagarattaga. Vaatasin alla ning kumm oli katki. Siis tuli üks suur hunnik roppusi. Mõtlesin mis ma teen, otsustasin Joonasele helistada. Moosisin Piiritsa ära ja lubas mulle siseka tuua. Trippisin talle vastu ja võtsin jooksu valmis. Siis mingi 45 minuti pärast jõudis kohale Piirits. Kui pumpame hakkasime, saime aru, et pump on katki. No siis ilmus ka Priit kohale, ning otsustasime Priiduga, et hängime dirtis, äkki saame pumba tööle. Aga see kumm ja pump olid mõlemad perses. Siis ma sain priidu rattaga ka oma tosin hüpet teha.
Ütleme nii, et rattal ja rattal on ikka vahe. Jossi rattaga länderi saada oli ikka palju lihtsam kui Priidu pilliga.
Ja siuke mõnus dirti HT saab olema minu järgmine ratas. Alu raamil kindlasti, muidugi 100mm väike slopeks, mida saaks SSina kasutada oleks elu perfekto. Aga pagana kallis ka. Sellise kokkupanek läheks üle 1500€, mida on ikka tiba palju. Kuigi Dartmoor Shine, on ikka üks paganama seksikas pill.
Aga siis räägiks sellisest teemast nagu horoskoopid. Ühed ütlevad, tegu on sitaga, teised ütlevad, et tegu on õige kraamiga, mis tõesti aitab paremini elada.Üldiselt, kui ma vaatan seda horoskoopi, mis ma Postimehe tagaküljelt võin näha, siis tehu on täieliku bullshitiga. Aga olen enda jaoks avastanud ka horoskoobi, mille abil võid end paremini tõepoolest tundma õppida. http://www.horoskoop.net/natal.php minu puhul 90% on täitsa õige jutt, mis ta mulle rääkis. Soovitan teilgi proovida, saate ehk midagi enda kohta teada. Siuke värk tundub üldse kõik väga huvitav, siin maailmas on palju asju mida tahaks teada saada. Küsimusi on niipalju, aga vastuseid nii vähe. Mind mingisuguse Kirby müüja jutuga midagi uskuma ei pane. Et midagi uskuda, peab seda ise nägema ja veenduma. Kõik on igatahes võimalik. Aga valgub jälle jutt laiali.
Võtaks veel majanduse teemaks. Tundub, et euroga on nüüd ikka päris perses. Lugedes E24 pealkirju kasvõi, võib aimu saada, et siin pole tegemist enam mingi naljaga. Kui juba majandusnobelipreemia laureaat ütleb, et eurotsoon võib kokku kukkuda, siis on tõesti asjad halvad. Kreeklased on ise ka ikka parajad idikad. Peaminister teeb mõnusat tsirkust. Üldse tundub mulle, et asjad on ikka väga perses. Suleviga arutasime ükspäev, et see jama võib siin täitsa sõjani viia. Aga loodame parimat, et asi paraneb. Iseenest on päris huvitav, sest nii mõnegi aktsia ostmiseks on praegu õige õeg, ja poole aasta pärast võib päris kenakese summa teenida oma investeeringu pealt. Jälgime ja vaatame, elu on huvitav.
Algus oli paljutõotav ja tavaline esmaspäevane kooli ja tööpäev. Teisipäeval lootsin peale kooli väikse dirti naudingu teha, aga kui rene ratta sõidukorda sain, siis oli selge et midagi ei saa teha. See kuradi kella keeramine, kõik on selle süü. Ilma selle talve ajata, oleks minu elu palju lõbusam. Üldiselt see kell 16.45 kott pime on ikka täiesti masendav. Seda osa ma Eesti juures vihkan, neid kohutavalt pimedaid aegu.
Siis kolmapäeval oli kella 16ni koolis. Tegelikult oleks pidanud jooksma minema, aga ei viitsinud lihtsalt. Jube jube jube. Neljapäeval oli jälle töö päev. Täna lootsin ma mõnusa trennipäeva teha. Koolis juba läks kõik sinna perse poole, sest füüsika KT tõenäoliselt 2, vene keele jutustamine x, siis veel mingi füüsika x ujus välja. Ning siis lootsin, et saab nüüd midagi toredat teha. Trippisin siis Astangule, ja peaaegu dirdis avastasin, et kuidagi pehme on tagumine osa. Sõitsin veel edasi ja tundsin maad tagarattaga. Vaatasin alla ning kumm oli katki. Siis tuli üks suur hunnik roppusi. Mõtlesin mis ma teen, otsustasin Joonasele helistada. Moosisin Piiritsa ära ja lubas mulle siseka tuua. Trippisin talle vastu ja võtsin jooksu valmis. Siis mingi 45 minuti pärast jõudis kohale Piirits. Kui pumpame hakkasime, saime aru, et pump on katki. No siis ilmus ka Priit kohale, ning otsustasime Priiduga, et hängime dirtis, äkki saame pumba tööle. Aga see kumm ja pump olid mõlemad perses. Siis ma sain priidu rattaga ka oma tosin hüpet teha.
Ütleme nii, et rattal ja rattal on ikka vahe. Jossi rattaga länderi saada oli ikka palju lihtsam kui Priidu pilliga.
Ja siuke mõnus dirti HT saab olema minu järgmine ratas. Alu raamil kindlasti, muidugi 100mm väike slopeks, mida saaks SSina kasutada oleks elu perfekto. Aga pagana kallis ka. Sellise kokkupanek läheks üle 1500€, mida on ikka tiba palju. Kuigi Dartmoor Shine, on ikka üks paganama seksikas pill.
Aga siis räägiks sellisest teemast nagu horoskoopid. Ühed ütlevad, tegu on sitaga, teised ütlevad, et tegu on õige kraamiga, mis tõesti aitab paremini elada.Üldiselt, kui ma vaatan seda horoskoopi, mis ma Postimehe tagaküljelt võin näha, siis tehu on täieliku bullshitiga. Aga olen enda jaoks avastanud ka horoskoobi, mille abil võid end paremini tõepoolest tundma õppida. http://www.horoskoop.net/natal.php minu puhul 90% on täitsa õige jutt, mis ta mulle rääkis. Soovitan teilgi proovida, saate ehk midagi enda kohta teada. Siuke värk tundub üldse kõik väga huvitav, siin maailmas on palju asju mida tahaks teada saada. Küsimusi on niipalju, aga vastuseid nii vähe. Mind mingisuguse Kirby müüja jutuga midagi uskuma ei pane. Et midagi uskuda, peab seda ise nägema ja veenduma. Kõik on igatahes võimalik. Aga valgub jälle jutt laiali.
Võtaks veel majanduse teemaks. Tundub, et euroga on nüüd ikka päris perses. Lugedes E24 pealkirju kasvõi, võib aimu saada, et siin pole tegemist enam mingi naljaga. Kui juba majandusnobelipreemia laureaat ütleb, et eurotsoon võib kokku kukkuda, siis on tõesti asjad halvad. Kreeklased on ise ka ikka parajad idikad. Peaminister teeb mõnusat tsirkust. Üldse tundub mulle, et asjad on ikka väga perses. Suleviga arutasime ükspäev, et see jama võib siin täitsa sõjani viia. Aga loodame parimat, et asi paraneb. Iseenest on päris huvitav, sest nii mõnegi aktsia ostmiseks on praegu õige õeg, ja poole aasta pärast võib päris kenakese summa teenida oma investeeringu pealt. Jälgime ja vaatame, elu on huvitav.
teisipäev, 1. november 2011
Alustame asjakest siis rääkides ka tibakesest ilma muredest.
Nii,
kuna ratta mula jääb vähemaks ikka, siis otsustasin, et prooviks nüüd niimoodi teha, et räägiks ratastele muud juttu ka vahele. Ratastega on praegu üldse nii, et ma ei oskagi kohe mida öelda. Ilmselgelt on mul väikest pausi vaja, sest tundub nagu, et vahet pole mis rattaga ma sõidan, sõita ma ikka ei oska. Dirt on hetkel ainus asi, mida sõita tahaks ja viitsiks. Aga selle kuradi kella keeramise pärast ei saa ma seda peale kooli eriti teha. Üldiselt tahaks kiruda ja vanduda seda Eesti riiki, aga kuradi jama on ikka kodu riiki vanduda ja kiruda maailma koledamadesse avarustesse on ka valus. Kahju, et mulle siin nii palju meeldib. Midagi on aja jooksul külge hakanud. Vahepeal sai käidud dirtis, mulle väga meeldis. Täna sai käidud üksinda streeti tegemas, aga üldse ei meeldinud. Roka kausis tegin seal ca 160 kraadi ära vist. B hop on muidugi kõvasti paremaks läinud aga trikke võiks ka tulla. DH ratast pole üldse väga näppinud. Hooaja lõpp on ka, ma parem puhkan, sest hetkel on ratastest üsna kõrini. Mis ei tähenda, et ma trenni ei teeks. Aga aitab ratastest.
Täna vaatasime multimeedia tunnis USA doki USA naiste õigustest, naistest poliitikas, et naistele pannakse meeletult palju rõhku ja nii edasi. Niisiis, ka mina vaatasin seda filmi, jälgisin ja mõtlesin. Jõudsin järeldusele, et tegu on ikka täieliku saastaga. Räägime naistele pandavast rõhust, välimusest. Võrdluseks tooks kohe loomariigi. Loomariigis on alati niimoodi, et üks sugupool, on teisest suurema konkurentsiga. On siis kas isane ilusam ja emased kõik üritavad isast ära oma välimuse ja häälitsuste või millega iganes ära võrgutada. Mul tekib küsimus, eks miks peaksid inimesed olema teistsugused? Ja ei saa öelda, et vaid naised konkureerivad. Ka meil, meestel käib ju väga tõsine konkurents. Naised käivad trenni, et välja näha ilusamad, aga mehed teevad seda sama. Inimesed on ju täpselt samasugused loomad nagu teisedki, meil on olemas oma instinktid ning eesmärk sugu jätkata. Seal oli veel ka, et 20% on olnud vahekorrras enne 13dat eluaastat. Juba aegade algusest on kõik liigid sugu jätkanud siis, kui nad on saavutanud suguküpsuse. Lisaks räägiti siin, et ilge jama, kuna naistest tippjuhte on vähem. Ma usun, et see ongi reaalne, sest naistel ja meestel on erinevad eesmärgid elus. Erinev ülesanne on neil juba looduslikul tasandil. Ei saa väita, et ühiskond rõhub lollide ja ilusate naiste peale, et selline ongi ideaal. Ideaal on tegelikult ju midagi muud. Ideaaliks peatakse tänapäeval just iseseisvat ilusat naist, kes saab ise kõigega hakkama. See, et naised ei ole tippjuhid või tipp poliitikud on juba paljuski tingitud tänu nende hormoonidele. Ja kui rääkida enesekindlusest, mis pidavat ka filmi järgi olema suur probleem, siis tuleb õppida oma lapsi kasvatama ja süstima neisse enesekindlust.
Kokkuvõtteks siis ma ei ütle, et on hea, et naisi pole kuskil eriti palju tippjuhtidee ja poliitiktena, kindlasti on vaja tasakaalustamiseks ka edukaid naisi neil aladel, et asja tasakaalustada, aga ma leian, et oleme oma sisult nii erinevate eesmärkidega loodud ning see nagu praegu on, ongi normaalne. See, et naised saavad täpselt samal ametil vähem palka, kui mehed, see on puhtalt tegu kehva kasvatuse ning halva eneseusu ja enesekehtestamise oskusega.
Varsti kindlasti mingi uus teema, millel arutlen ;)
kuna ratta mula jääb vähemaks ikka, siis otsustasin, et prooviks nüüd niimoodi teha, et räägiks ratastele muud juttu ka vahele. Ratastega on praegu üldse nii, et ma ei oskagi kohe mida öelda. Ilmselgelt on mul väikest pausi vaja, sest tundub nagu, et vahet pole mis rattaga ma sõidan, sõita ma ikka ei oska. Dirt on hetkel ainus asi, mida sõita tahaks ja viitsiks. Aga selle kuradi kella keeramise pärast ei saa ma seda peale kooli eriti teha. Üldiselt tahaks kiruda ja vanduda seda Eesti riiki, aga kuradi jama on ikka kodu riiki vanduda ja kiruda maailma koledamadesse avarustesse on ka valus. Kahju, et mulle siin nii palju meeldib. Midagi on aja jooksul külge hakanud. Vahepeal sai käidud dirtis, mulle väga meeldis. Täna sai käidud üksinda streeti tegemas, aga üldse ei meeldinud. Roka kausis tegin seal ca 160 kraadi ära vist. B hop on muidugi kõvasti paremaks läinud aga trikke võiks ka tulla. DH ratast pole üldse väga näppinud. Hooaja lõpp on ka, ma parem puhkan, sest hetkel on ratastest üsna kõrini. Mis ei tähenda, et ma trenni ei teeks. Aga aitab ratastest.
Täna vaatasime multimeedia tunnis USA doki USA naiste õigustest, naistest poliitikas, et naistele pannakse meeletult palju rõhku ja nii edasi. Niisiis, ka mina vaatasin seda filmi, jälgisin ja mõtlesin. Jõudsin järeldusele, et tegu on ikka täieliku saastaga. Räägime naistele pandavast rõhust, välimusest. Võrdluseks tooks kohe loomariigi. Loomariigis on alati niimoodi, et üks sugupool, on teisest suurema konkurentsiga. On siis kas isane ilusam ja emased kõik üritavad isast ära oma välimuse ja häälitsuste või millega iganes ära võrgutada. Mul tekib küsimus, eks miks peaksid inimesed olema teistsugused? Ja ei saa öelda, et vaid naised konkureerivad. Ka meil, meestel käib ju väga tõsine konkurents. Naised käivad trenni, et välja näha ilusamad, aga mehed teevad seda sama. Inimesed on ju täpselt samasugused loomad nagu teisedki, meil on olemas oma instinktid ning eesmärk sugu jätkata. Seal oli veel ka, et 20% on olnud vahekorrras enne 13dat eluaastat. Juba aegade algusest on kõik liigid sugu jätkanud siis, kui nad on saavutanud suguküpsuse. Lisaks räägiti siin, et ilge jama, kuna naistest tippjuhte on vähem. Ma usun, et see ongi reaalne, sest naistel ja meestel on erinevad eesmärgid elus. Erinev ülesanne on neil juba looduslikul tasandil. Ei saa väita, et ühiskond rõhub lollide ja ilusate naiste peale, et selline ongi ideaal. Ideaal on tegelikult ju midagi muud. Ideaaliks peatakse tänapäeval just iseseisvat ilusat naist, kes saab ise kõigega hakkama. See, et naised ei ole tippjuhid või tipp poliitikud on juba paljuski tingitud tänu nende hormoonidele. Ja kui rääkida enesekindlusest, mis pidavat ka filmi järgi olema suur probleem, siis tuleb õppida oma lapsi kasvatama ja süstima neisse enesekindlust.
Kokkuvõtteks siis ma ei ütle, et on hea, et naisi pole kuskil eriti palju tippjuhtidee ja poliitiktena, kindlasti on vaja tasakaalustamiseks ka edukaid naisi neil aladel, et asja tasakaalustada, aga ma leian, et oleme oma sisult nii erinevate eesmärkidega loodud ning see nagu praegu on, ongi normaalne. See, et naised saavad täpselt samal ametil vähem palka, kui mehed, see on puhtalt tegu kehva kasvatuse ning halva eneseusu ja enesekehtestamise oskusega.
Varsti kindlasti mingi uus teema, millel arutlen ;)
Tellimine:
Postitused (Atom)