niisama istumine

Käes on laupäev ja mina olen tööl.
Tegu on olnud sõitmise mõttes, täiesti mõttetu nädalaga. Ainult korra käisin Pirital. Tol päeval oli pirital ilge mass ja sõitmisest eriti juttu polnud, tund aega umbes sai teha sellist reaalset sõitmist. Minu jaoks ilmselgelt vähe, aga naha sai vähemalt märjaks. Sai natuke sõiduisu ka tekitatud. Täna on kindlalt plaanis minna nõmmele kallama. Võtan tehnilisime poole nõmmest ette ja kallan natuke. Alguses oli mõte minna ka homme Voorele, või Tähtverre sõitma, kui kuskil HT oleks sebinud, aga eile hakkasin mõtlema, et pole pointi, pigem hoian raha kokku et saaks septembris kõvasti võistelda. Ja lisaks saan ma natukene teist trenni ka teha nüüd vahel. Tiiser on siin:

Et teada saada, enda sportliku vormi seisu, siis mõtlesin, et septembri keskel lähen ja võistlen lambist ühel MTB kolmapäevakul. Eks näis mis saab. Eile õhtul oli meil Mollokiga üsna pikk diskusioon Eesti downhillist, selle seisust hetkel jne. Ka enda talvise treeningu uurimustega hakkan juba kuskile jõudma. Eks näis mis sellest mõttest saab, mis hetkel käsil on, hetkel veel ei avalda. Igatahes üks mõnus asi on küll, et vend sai sünnaks piti endale 14" 17" ja nädalavahetused talvel on see kindlasti osa minu fun treeningust.
Aga tuju on umme hää, eks ma kriba jälle millalgi.

Fucks all the way down

See nädal on olnud suhteliselt igav. Rutiinne töö, veska burks, ja DH. Nõmme, ainult nõmme. Ausaltöeldes olen siiamaani väga pissed off, et ma Lätti ei saanud. Tsiteerides legendi "Iga päevaga tundubaina rohkem, et siin banaanivabariigis pole enam midagi teha." Ja kisub sinna poole. Ainult 2 tublit inimest, kes oleks soovinud lätti minna, aga üks neist on kipsis ja teisel on auto katki. Siis kui aru sain, et nüüd on putsis ja lätti ei saa, mõtlesin, et keegi Soome ikka tahab minna, aga huiatki. Üsna masendav. Elu on üks kuradi jama. Eriti mis puudutab sõitmist ja trippimist on tavaliselt kaks varianti: kas pole raha, või ei ole kedagi minemas. Sellepärast pean ütlema, et Pupius brothersid on sündinud õnnesärgis, et nende papsil on aega neid käia ja vedada mööda võistlusi. Kindlasti on siit palju tulevikuks meelde jätta. Täna ma ei sõida, puhkan ja tsillin ja söön. Kopp on ees sellest jamast natuke tahaks auru välja lasta. Ja jätkates teemat, kui Soome ei saanud, mõtlesin, et siis saan maale, sest pole seal juba teab mis ajast käinud. Aga paps jääb maale ja mina pean olema järgmine nädal tööl, seega ei liigu ma kuskile. Mingil määral tahaks jube kooli minna, siis saaks läbi see jooksmine.
Aga trennist niipalju, et hetkel tegelen talvise treeningu võimaluste uurimisega, igasuguseid mõtteid on olnud ja kirju on palju laiali saadetud, eks näis mis saab.Homme on Val Di Sole WC, rada on sitaks vinge, kivid ja juured, ärge maha magage. Ennustused on  sisse antud, ootame tulemust! Nüüd aga ma jätkan enda söömistuuridega.

Seeya

EMV 2011, ehk kes saab kiiremini mäest alla?

No tere jälle!

Käes on esmaspäev, olen saanud natukene mõelda ja seedida asja ning on paras aeg kirja panna muljed. Alustuseks räägiks üldse võistlusele eelnevast ajast. Reedel töölt koju jõudes, oli mu üllatus VÄGA suur kui mu auhind lõpuks kohale oli jõudnud. Kiirelt asja selga peegli ette imetlema. Kiiver oli ikka väga seksikas ja mugav. Särk ja püksid väga hea õhutusega. Aga kindad olid väga väikesed. Tahtsin L, aga nad saatsid M-id. Kui M üritasin kätte tõmmata ja ei õnnestunud, saatsin foxile kirja, et saatsite vale suuruse aga saatke L asemel XL. Foxi toredad poisid lubasid juba sama päeva õhtul teele panna, tunne nagu tõesti sponsored by Fox..:)
Aga siis seadsime sammud Haanja poole, Mustikmäele. Kell oli nii kena, et tahtsin Vällamäele sõitma ka veel jõuda. Tiba enne 8sat jõudsingi Vällamäele, oma tuliuues Foxi kostüümis. Vihma mõnusalt kallas ja lootus vihmavabalt EMV sõita ei olnud just suurim. Igatahes Vällakal see aasta esimest korda (jah, mul endal ka häbi) väga fun. Ja siis eelviimane allasõit, kõige parempoolsem rada ülevalt oli seal kuskil keskel mingi teega risti mõnus juurikas. Mida ma õigel ajal ei näinud ja vopsti esiratas alt ja kõhuli. Foxid olid mustad, aga lohutasin end sellega, et homme on nad mustemad. 9 ajal oli juba üsna pime, võsa vahel ei näinud muhvigi. Siis tõmbasin Mustikmäele ära sööma ja magama.
Laupäeva hommikul oli tuju hea, ainult tagapidur vajas veel õhutamist. Sellest kujunes vast nädalavahetuse suurim katsumus, sest poole õhutamise ajal avastasin, et üks polt mis käib süstla asemele normaaltingimustes on kadunud. Siis magnet ja muru sisse kammima, sest ma ju nii osav, et muru sees tegin seda. Kammisin pool tundi seda rohtu ja juba käisid peast läbi igasugused mõtted, et äkki ma ei jõuagi starti. Aga õnneks kasuisa aitas hädast välja ja leidis poldi ülesse. Igatahes tulemus oli okei. Pidur hakkas täitsa hästi tööle. Edasi polnudki midagi, kütiorgu. Tunne oli mõnus, meel oli rõõmus. Kenasti veeres päev õhtusse, mõned matsud, sain oma liinid paika, mis oli väga oluline. Ja tekkis lootus, et vihma ei tule, alguses oli natuke libe, aga asi paranes.
Siis pühapäev. Rahvast oli veel rohkem kui laupäeval. Esimest korda elus polnud mul võistluse hommikul mingit närvi. Tunne oli väga hea. Treeningutel ka kõik enamvähem sujus. Ei muretsenud üldse konkurentide pärast. Võiks öelda, et viimaks ometi sai selgeks, kuidas tuleb võistelda. Kui ma ma mäkke ronisin, siis tundsin kuidas närvike hakkas tekkima. Minu kurvastuseks olin ma pandud viimasena startima, eirates mu soovi esimesena startida. Aga siis start. Väntamine. Drop. Vänt. Stepup. Seekord sain stepupi selgeks, väge lihtne. Siis langus ja kurv. See kurv läks natuke mädasti, kallutasin vähe ja vajusin natike välja. Juurtes läks midagi väga perse, liiga palju pidureid vast. Alumine osa oli ka okei, negatiiv tuli hästi, Samliku väike õpetus oli väga kasulik, tänud. Siis alla jõudes vajus suu maani. Olin alles 4jas eestlane.Kaotus küll imetillukene, aga ikkagi. Siis polnud enam midagi, seedisin asja ja mõtlesin, et teine sõit kas kõik või mitte midagi. Närv oli väiksem, teadsin mida on vaja teha. Stardiplatele ja vänta. Kõik sujus okeilt, aga esimeses hüppes täiega tagaratasse ja üks jalg pedaalilt maha. Viga mida treeningus ei juhtunud kordagi. Ülejäänud rada oli okei, enne dropi S kurvis vajusin ka natuke välja. Aega- 0,5 sekki kaotust Martinile, ja ma tean täpselt kuhu see kadus. Aga noh hea oli näha, et asi arenes, kaotust võtjale 15 sekki, võrreldes 24 sekiga kütiorg 10e ajal.
Petrik ulme vend, õnnitlen eliidi võidu puhul. Chumba power! Mulle pandi pinge peale, öeldes mikrisse, et minu blogist saab muljeid lugeda. Aga ma usun, et tean nüüd mida mul on vaja, et juunioride eliidi kanna peale astuda. Lihtsalt siin Tallinnas kallamisest on vähe. Ma tean, et töötan õige asja nimel!
Mõni pilt ka:

 See nädalavahetus ootab mind ees Korde ja M16 klass. Väike Pupius on hull laps.
Näeme!

This is it, go big or go home!

Noniii.

Neljapäeva õhtu on käes. Tulin just Nõmmelt sõitmast, väga mõnsa oli. Üksi, loojuv päike, väga vähe inimesi metsas. Annab tunda, et sügis on kohe käes. Seee nädal sõitma jõudsin 2 korda. Eile oli filmimine pirital, saime päris korralikku vihma. Vahepeal tiksusin tagasi ka algasendisse:)
Algasendiks võib kutsuda, mul on oskused, vaja vaid mõistus paika saada. I can do it. Plaan EMV on minna, sõita nautida, ja HAVE SOME FUN! Pühapäeval võistlussõitudes anda endast parim ja näha mis saab. Olen ikka väga maha rahunenud võrreldes pühapäevaga, ei põe hetkel üldse. Vahepeal tegin sellise hulluse, et emotsiooni ajendil müüsin maha enda lizardi põlvesäärekad 30€-ga ja ostsin Bluegrass d3o põlvekad (molekul tehnoloogia) hind 76.50€. Karm, kas pole? Täna ma ikka mõtlesin, et blää oli see ikka õige asi. Aga sitta kah, mis tehtud see tehtud. Igatahes tallinnas nendega pelada oli päris hea. Täna oli üldse raisk, päris hea sõita, täiega kaiff, annad täiega vänta ülevalt, üle juurte, kurvi. Seda on väga hea kuidagi kirjeldada.
 Filmine pirital ajas mind kohtai päris närvi. Kurat väntad emaseks ennast ja ikka ei ole kurv kiire. Pirital tehke need kurvid allapoole kuskile et kiirus oleks suurem, vms. Aga jah.

Minu üüber smeksikas pill ka läikima löödud EMVeks (vähemalt päeval oli selline):

See jääb nüü viimaskes postiks enne võistlusi, niiet hoidke siis pöidlad mulle ikka onju!!

EMV treening @Kütiorg

Nonii.

Olen edukalt maandunud koju, midagi pooleks ei ole. Tunne ausaltöeldes ei ole kõige parem, kuna jäid ikkagi kohad kust ma ei saanud soovitud liinile liigagi tihti. Samas eesmärk mis oli upper root line, sai täidetud. Aga ka siis kui ta oli täidetud oli ta liiga aeglane. Sealt panin ka väga haleda mäsa, mille geo linti sai. Koht kus oli tegemist puhta mental blokiga. Mul on siin nõmmel poole suuremad juured ja neid on poole rohkem, aga kurat nad pole sellise negatiivi peal. Ja see negatiiv valmistab mu kerge puudega ajule palju probleeme. Lisaks oli veel üks negatiiv kus mul täna olid väga suured raskused õigel liinil püsimisega ning suutsin seda liini saada ja hoida mõne üksiku korra. Kurvidest pole mõtet rääkidagi, sest neid ma ei valda absoluutselt nagu praktika näitas. Negatiivil sõitmist õppisin ma alles eile, aga vähemalt õppisin. Aga aitab nüüd sellest hädaldamisest ja elame edasi. Sai täna mara Spessuga alla sõidetud. Gambler oma kilode ja 3 aasta vana geomeetriaga on kadunud mu silmist ja tekkinud on uus silmarõõm. Igatahes ma ei tea, kas madalam BB mõjutab asja, või on Maral kummid mis on valmistatud hästiveerevast liimist, igatahes sellist pidamist negatiivil ma lihtsalt ei suuda kirjeldada. See oli ulmeline. Lihtsalt veeresid nagu mööda asfalti. Kui minu parsa tõmbles seal nagu mingi ajupuudega konn, siis Demo oli lihtsalt maa külge liimitud. Seega ikkagi vist uus raam. Triinu K9 otsa sai ka istutud ja see Kowa tundus lihtsalt üüber smooth. Täitsa tahaks sõita selle amordiga demo all, minu meele järgi seades. Aga p*rse nüüd need ilusad ja head rattad ja asjad mida ma sõita ei oska! Nädal aega on EMVni aega. Tuleb minna kohale, ja endast 200%. Ratas tuleb ette valmistada, ennast tuleb ette valmistada. Puhata. Ja mõistus saada järgmisele tasemele. Eks ma hoian teid kursis.

Lõpetuseks väike pildike tagasihoidlikust relvast:

Sammud edukama elu, edukama sportlase poole

Tere!

Vahepeal on selle 4ja päevaga juhtunud väga palju. On sõidetud mõnusat downhilli. On sõber pandud downhilli sõitma. Ja noh suursündmus väärib pikemat tähelepanu. Nimelt eile hommikul, Facebooki avades kirjutas mulle Sulev, et kas ma  neile tööle ei tahaks minna. Usu või mitte, aga nii ilusaid hommikuid minul just väga tihti ette ei tule. Mõne tunni pärast leppisime kokku, läksin kohale. Ma polnudki enne veel Specializedi Tallinna esinduses käinud, olin vaid sisse piilunud. Sisse piilumine ütles nii mõndagi selle poe kohta. Oli selge, et tegu pole tavalise rattapoega. Aga pood oli vinge, kui mõni Demo ka lae all ripuks siis oleks ikka tõeliselt ulme töö. Leppisime kokku meie tingimused, tutvusin Erkiga. Üli vinge. Täna siis on seljataha jäänud esimene tööpäev. Minusugusele õpilasest rattasõltlasele suurepärane koht. Bränd on ka DH maailmas tegija ja pakub head toodet. Eks kindlasti hoian kursis, mis meil toimub seal. Aga homme sukeldun lõunamaale, Kütiorgu EMV jaoks trenni tegema. Pühapäeval pidime vällakale minema, eks selgub. Igatahes hetkel on tõeline unelmate elu, kahju, et see suvi varsti lõppeb.

Olge ägedad!

Tegutseb

Johnny, la gente esta muy loca. What the fuck?
Estoy tratando de volver loco.

Kes hispaania keelt mõistab, võis 2st lausest isegi midagi aru saada. Aga niimoodi ta on. Ma olen tegenud viimasel ajal nüüd sellega, et saaks enda ajud paika ja sõidaks kõik pooleks. Siiamaani tundub, et asi paraneb. Kubu lausest, et "kõige hullem mis juhtuda saab on surma saada ja siis ei tunne midagi" mõjus mulle hästi. See on nii hea lause. Seega ma nüüd üritan end rohkem pushida ja lasta seda mis on hirmus. Sõitnud olen. Nädalavahetusel oli puhkus, käisini kalal. Eile tegin ka sellise rahuliku XC tripi mööda luiteid, täitsa mõnus oli. Single track üles ja alla. Fun. Täna oli hea session Paul Raidiga, pagana hea on sellise vennaga koos sõita, kui sõidab ees annad endast kõik, et järgi saada ja kui ise oled ees, annad kõik, et vahet hoida.
Tunnen, et kui nii jätkub siis suudan eestikateks end täitsa kenast häälestada ja eesmärgiks mägi pooleks sõita ja võtta üks hea aeg. Rene poiss tuli linna ja laenab mulle enda hardtaili, eks ma lähen spekkin mis toimub minu alustamise kohal veskal ja lihtsalt hängin mingeid striit spotte. 
 All this shit for the win!!