mentaalne kriis

Täna on suht kehva päev olnud. Koolis on üldiselt seis suhteliselt nutune, sellel ei tahakski väga peatuda. Igatahes täna sõitsid meie kangelased välja Diverse etapile Poola. Ei saa mainimata jätta, kuidas ma neid vendi fännan ja kuidas ma neid ka kadestan. Mõne isikuga seotud on lootused päris kõrged. Paul, ma usun on eestlastest parim. Ma ennustaks talle kohta top 10ne sees (aga ma loodan ikkagi rohkemat). Ma loodan, et tal peab ratas vastu, närv vastu ja mootor vastu. Teised no offence loomulikult, ma usun nii kõrgele tasemele ei küündi, Triinule pakuks top 20 (ja jällegi ma loodan rohkemat). Järgmine aasta tahaks ise ka sina sõitma minna. Igatahes tuju on sitt olnud siin viimasel ajal ja täna otsutasin isegi viimase jõusaali treeningu enne hooaega ära jätta. Täna on lihtsalt selline päev kus passin kodus ja natukene mõtlen. Homme sõidan maale ja võtan venna bemexi kaasa ja hakkan pumptracki ehitama, tehnika pool on mul hetkel kõige kehvem ja mõtlesin ka Viljari sõnadele, kõigepealt tuleb tehnika, siis julgus ja siis kiirus ja saab sõita nii kiiresti, kuni tekib ajus piir ja see piir ongi see mis on vahet kiirel sõitjal ja tipp sõitjal. Õhtul vaatan MTB  fundamentalsi ära, loodan sealt head haridust saada. Aajaa tõenäoliselt Tarmo pakkus eile mulle enda ratast, lähen teen natuke pulli ja järgmine kolmapäev lähen flat pedaaliga MTB Kolmapäevikut sõitma Sakku. Rada pidi olema sile aga see eest suhteliselt tehniline singel.  Leian, et see on hea närvi test enne hooaja algust ja samas ka füüsilise vormi proov. Sest ülejärgmine nädalavahetus antakse ju hooaja avapauk Lätis ning viimane aeg lihvida enda tehnikat. Lisaks peaks ka ütlema, et selle võistlusega suudan ehk elimineerida 100% huvi XC0 vastu. Geo on vahepeal ka nädalavahetuse pildi kama tekitanud.
Minu lemmik on see, vaadake silmi:

Stay tuned