Sõitnud ja möllanud

Nonii. 9 päeva möödas viimasest postist. Facebooki süstiti motikirju. Eks tegelikult mulle mott tuligi tagasi, mingiks 2ks või 3ks sõiduks. Eks kaasa aitas ka ilmade natukene jahenemine. Igatahes vahepeal on ma sellise hulluse teinud, et 155km maanteel. Vastutuulega ja üksi. Oli vaja jaanideks maale saada. Maanteeratturid olid jumala kindlad, et ma ei tee seda ära ja vedasid isegi kihla. Aga näed, tuli mees metsast, ja sõitis veel 5kmh suurema keskmisega kui vennad ennustasid. Ja siis öeldi, et kui selle ära teed siis taastud sellest alles sügiseks. Paraku nad kõik eksisid. Kutt tõmbas täna 105km xc sõitjatega maanteed ka veel. Peaks ütlema, et pole üldse hull. Jalg on täitsa mõnus. Hakkab see grupitrenni hirm ka ära kaduma ja juba julgen tuules ka sõitma hakata. Ainus koht kus täna väga raske oli, oli tõus enne türisalu panka. Seal ikka tüübid kadusid eest ära ja vahe oli lõpuks paarsada meetrit. Enne tabasalu tõusu ma ei saanud proovida, kuna kett lendas maha, ja see tõus oligi tuksis. Ei mulle täitsa meeldis. Jaanipäev oli selline rahulik, piirdus õllega, mälu oli ka suurepärane. Pulsomeetri muretsesin ka endale, vahet pole mis trenni ma teen, talvel kulub ikka ära. Nädalavahetusel on kütiorg 10. Mott on enamvähem 0. Aga isegi, kui motti pole ja ma transa saan, siis olen kohal. Äkki saab motivatsiooni ülesse kerida, see kuluks väga ära praegu. Ja kevadel oli mul siin suur XC plaan. Siis ma tahan ka kindlasti XC0 käia metsas ära proovimas, kuna ma seda tegelikult veel teinud ei ole. Äkki on huvitam, kui maantee.Aga vot selline seis ongi hetkel. Ma lähen nüüd magama tagasi. Täna pool päeva maganud.