neljapäev, 1. detsember 2011

Omakooli nädal ja rattasõit ja jooksmine.

Fuck yeah!

Just niimoodi nimetaks ma seda isegi võibolla, et fantastilist nädalat.  Koolis ei ole küll kõik nii suurepäraselt läinud, aga muidu on väga lahe. Aga kui nüüd siis rääkida koolivälisest tegevusest, siis alustama peaks esmaspäevast.
Koolist vabanesin 14.00. Oli selge, et tahan sõitma saada DH rattaga. OI kui häää oli, ratas tundus esimest korda juba mõnus, kui jäikus välja arvestada. Geomeetria tundus mugav. Metsas oli algus täitsa tore (arvestades, et DH ratast ei olnud ma näppinud ca. 2-3 nädalat), kiirust ka eriti nagu polnud, aga see juba tuli mõne korraga. Esmaspäeval oli selline mõnus värdjas tuul, mis võttis droppidest paar korda, ikka üsna lappama ära, aga sain hakkama, kodurajad siiski.
Kindel tunne oli see, et tahaks midagi uut sõita kui neid sütti silmad kinni sõidetavad rajad. Tuleb ehitama hakata, siit ka üleskutse, pühapäeval 11-12 teeks nõmmel sõitu ja ehitust. Mul mõned ideed ikka on.
 Siis teisipäev. oli üsna äge, koolis on meil omakooli nädal, ning sel teisipäeval tulid meie kooli meie kooli vilistlased. Meil oli siis tund planeeritud Ülo Mattheusiga. Ütleme nii, et ma olin kerge eelarvamusega, et järjekordne eluaegne riigitöötaja, aga kuna tegu on kirjanikuga, siis mingil määral ka põnevil, et tegu on kirjanikuga. Väga huvitas mind see, kuna ma ju ise ka natukene kirjutan. Ja päris lahe oli kui vastus küsimusele, "Millal te kirjutama hakkasite?" kõlas niimoodi: "Keskkooli ajal hakkasin tüdrukutele luuletusi kirjutama, neile väga meeldis." Äge! Lisaks oli üsna vinge kuulata, kuidas riigikogu pressinõunik räägib, kuidas omal ajal sai kehka tunnis õlut joodud. Näitab jällegi seda, et hinnetega ei jõua mitte kui kuskile, on palju tähtsamat. Ning eriti äge oli kuulata, kuidas omal ajal koos Härra President Ilvesega koos sai pidu pandud. Just igapäev ei saa esitada küsimusi inimeselt, on kõike eelnevat teinud. See oli lahe.
Järgmine tund, mis pidi olema, meil inglise keel, oli samuti vilistlasega. Kahju (isegi häbi) on tunnistada, et tema nimi mulle meelde hetkel ei tule, aga eesnimi oli vist Kristjan. Igatahes ka selline lahe inimene. Viisakalt riides, väga hea inglise keelega, 4-ja õiguskraadiga. 10 aastat käinud ülikoolis. Töötab Tele2s. Mulle meeldis, kui ta ütles, et "Olen 10 aastat käinud ülikoolis ja õppinud õigust, aga hetkel ma ei ole kindel kas see oli 10 aasta raiskamine või mitte." Ja ta ta ütles seda sellisel toonil, et see tundus täitsa lahe, et inimene ei kahetse üldse, et peale 10 aastat ülikoolis käimist ja selle õigsuses kahtlemist ta seda tegi. Inglise keel oli tal igatahes üsna hea, muidugi oli ta ka Inglismaal ülikoolis käinud ja alles laupäeval sai ta sealt kätte oma kraadi. Küsisin mina siis, et:"Kas te pole mõelnud oma äri avamisest, et kas teid ei häiri 8-17ni töö mingi rikka välismaalase jaoks, kellele tema tööb toob miljoneid kasu?" Vastus oli lihtne, ta ütles: "Olen ikka, paljudel ta sõpradel on oma advokaadi büroo, aga mu töö on praegu nii hea, kell 11 joon viskit. Kunagi tahaks olla kohtunik, aga eks näis mis tulevik toob." Lahe kui teda see ei häiri ja ta on oma tööga rahul. Kogu jutt käis Silveti tunnile vastavalt ikkagi inglise keeles ja oli ikka end tiba raske väljendada, aga oli tunda, et eneseväljendus oskus ja ka hääldus on ikka paranenud. Siis ta küsitles meid ka, mis me mõtleme peale keskkooli teha jne. Eks ma ka rääkisin oma ideest, et oma äriga, mis oleks seotud ratastega, sooviks alustada tõenäoliselt mitte Eestis, sest meie turg on nii väike. Selle peale rääkis ta kohe, et tal on Itaalias ka eestlasest sõber, kes ka hiljuti avas just oma rattapoe. Kõik on võimalik, vaid tahtmist peab olema.
Kõik need inimesed, nende lood, olid nii motiveerivad. Tundub, nagu oleks ma juba edukaks määratud.
Sel samal õhtul tegin ma ühe kakumäe ringi jooksu. (kodu-töö-vabaõhumuuseum-flint-kodu). Ca. 1.45 asfaldil. Väga paha oli pärast jalgadel, asfaldil ilma spetsiaalse tossuta. Seega siit soovitus- kui õige jalats puudub, jääge metsa.
Eile siis oli Hendrikul ja Tanelil DH video sündinud. Ma vaatasin seda korra, vaatasin 2 korda, vaatasin kolm. Deem, parim rattavideo, mis Eestis tehtud. Stiili on, edit oli ka lihtsalt suurepärane ning laul on mu uus lemmik.

Kes pole veel näinud siis vaadake:



Homme on ka õhtul plaanis väike jooks, ning nädalavahetus DH lainel :)
Kribamisteni!

1 kommentaar:

  1. ma käin ka jooksmas vahelduva eduga. tõesti hea trenn, kuid ma sain aru et sema niisama suvaliselt teha on mõttetu, see ei arenda. kui see aasta Kaitseväes käisin, tegi mulle üks tore kaasvõitleja (ja ultrajooksja) jooksuplaani.

    pean ütlema, et vahe on märgatav. jooksuplaaniga, kui see on hästi tehtud, saab palju kiiremini olulist progressi. nii, et sa tajud et iga järgmise jooksuga lähed vastupidavamaks. lahe.

    aga üks asi on kindel - see jooksmine on ikka üks kuradi tüütu spordiala :)

    Ivan.

    VastaKustuta