hai all senjoors ja senioriitas.
Minu päevad lähevad üks ja kaks. Ei ole trenni tegemisest loobunud. Siinkohal jooksmisest on saanud parim kaaslane. DH ratta selga pole ikka veel saanud. Oleks see nädal saanud, aga tekkis võimalus neljapäeval maale sõita, siis kasutasin seda võimalust. Ratas on ikka muutusteta, ei ole viitsinud seda Sepa juurde viia. Aga igatahes nüüd ma väga loodan, et äkki õnnestub homme DH rattaga metsa saada. Isu on täitsa olemas. Eelmine nädal oli ka üsna trenni vaene, ka vist 2 või kolm korda ainult, lihtsalt ei viitsinud minna nädalavahetusel jooksma. Kui rääkida lõppevast nädalast, siis on see olnud ikka jõle mõttetu. trenni ainult kaks korda tehtud, imesin kuskilt mingi viiruse. Esmaspäeval käisime jooksmas Jakoga, siis oli väga okei kõik. Teisipäeval suutsin endale mingi kurguvalu sebida. Isegi mingi nohualge oli olemas, siis oli selge et trenni paar päeva nüüd ei ole. Õnneks nohust viilisin ära ja kurk sai ka juba okei seisu. Neljapäeval oli maale minek
Reedel oli mul kindel rattaplaan, aga pandi puid lõikama. No ma mõtlesin, et sitta kah, pärast sõidan. Siis kui selle paplijuraka tükkideks oli lasnud, siis ikka olin kindel, et pärast lähen sõidan. Aga siis hakkas selle papli väljavedu. Ladvast allapoole liikudes, läksid jupid ikka järjest jämedamaks ja jämedamaks. Lõpuks oli see, et kui ma selle asjaga ükskord ühelepoole sain, olin läbi nagu euro ning jõudsin järeldusele, et see oligi täna trenni eest. Laupäeval oli kindel ratta plaan, ning mõeldud tehtud. Tegin siukse paraja ringi, täitsa tegus oli. Parajalt sitaseks sai ka, ei saa jätta mainimata. Tänane päev on ka selline lebo, mul fingers crossed, et homme saaks DHd sõita. Ma väga loodan, et lumi veel kohe maha ei tule, võiks tibake aega veel minna.
Jõle igav jutt on viimasel ajal ikka, see ka ei erine üldse, mulle ei meeldi igatahes, aga ehk saame hakkama.
Teie Ailar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar