Sügiseselt mõtlik ja MOTIVEERITUD

Tere poisid ja tüdrukud!


Jooksuaeg täielikult alanud. Ja mulle meeldib raisk! Tund 1.45 joosta, pole midagi ulmet, hakkan harjuma. Mõnusalt vaheldust on ka, tiba asfalti, metsa, mäkke üles ja mäest alla. Tunnen kuidas mootor läheb võimsamaks. Pühapäeval sai siuke pull tehtud, et Purresega trenni mindud tegema XCd piritale. Me arutasime seda juba eelmine nädal. Enne seda, tegin 1.50 ja 1.45 jooksu päevad ka. Tunne oli hommikul päris hea, kõht oli täis leiba sai tiba aega luusse lastud. Egas siis midagi, 11.20 pidin olema surfi juures, riietusin ilmale vastavalt, et siis oleksin surfi juures 11.20. Nii kui Purrese kätte sain, ja ta tempot hakkas tegema, oli näha, et poiss on trenni teinud, sest minu pulss tõusis peaaegu kohe 160 peale. Oli selge, et trenn tuleb raske. Aga mõtlesin, et hea saabki raske trenni ka teha, sisi on näha mis mootor teeb. Egas midagi, põrutasime Pirita poole. Piritaks oli juba paras vunk sees ja tiba lasime singleid. Peale ringi tegime pausi, paar minti ajasime juttu. Järgmisele ringile, ma ei olegi enam kindel, kas Purres palus minul ees sõita, või veel mitte aga igatahes, mingi ring palus ta mul ees sõita. Võtsin ja andsin minna. Jumala lambist krusisin seal pirital ringi. Pirital on XC rattaga muidu väga äge, mulle väga meeldis, seal väga mõnusad rajad. Siis kui ma olin end juba parajalt koomasse sõitnud nägime Seppa. Lahe vaatepilt, fiveten, munakoor, teksapüksid ja twentyniner. Sepp lendas ikka laskumiste peal tõeliselt järgi talle ei saanud. Tal on jalga ka ikka päris korralikult. Igatahes, enne kui ma koomaäärel sõitma hakkasin, ütles Purres, et jalga on :)
Hea on kuulda, et vähemalt mingit osa jalgrattaspordist on mulle antud. Aga Sepp vedas meid kõige tehnilistema asjade peale XC rattal. Sain hakkama küll. Hea meel täitsa selle üle, et XC rattal sellised asju suutsin ära sõita. Kui mootorile saaks ka turbo peale, siis võiks ju järgmine aasta Tallinna GPed või XCO EMVed täitsa sõita. Eks näis.
Igatahes siis kui me juba metsas lõppu tegema, olin mina täitsa koomas. Pärast koju veeredes surin ka, kui Purresega veeresime ja ta ütles, et tal juba üsna puhkeseis, siis minul oli ikka 120+ .
 Eks oli selge, et need kaks jooksupäeva olid mu üsna ära tapnud. Kui koju jõudsin olin täiesti kutu, süüa polnud siis läks 6 võiga leiba alla ja hulga juua ja keerasin magama.
Kes ei tea, kes on Erik Purres, siis eestlane, kes üritab välismaal läbi lüüa DH-ga. Paljud vihkavad teda, naeravad tema üle. Aga mehel endal on savi ja ta ajab oma asja ning eriti ei huvita teda teist arvamus. Austan teda, ega tema ka vist eriline talent pole, temalt on õppida nii mõndagi.  Julgustavad tema sõnad küll, kui ta ütleb, et välismaal on hoopis teismoodi asjad kui Eestis. Sellepärast olengi täitsa motiveeritud oma DH asja ajama edasi. Lähme ja vaatame mis saab. Kui ei saa asja, siis ei saa, keegi vähemalt ei saa öelda, et andis alla. Võtame asja tiba funnimalt, sõidan dirti ja Purrese rangel soovitusel teen uuusi radasi ja hakkan järsemaid asju sõitma, see pidavat kõige rohkem arendama. Ja ausaltöeldes järskudest asjadest olen eemale hoidnud juba üsna pikalt. Tulebki ratas pehmeks ära saada, amort Sepa juurde ja vividele taha uus vedru sebida.
Raisk mul on huvi DHd sõita ja kiireks saada. Ja talvega see isu ei vähene!
 Talvest rääkides, siis plaanis on suusatada, võibolla teeme mingi aeg tiba jõusaali/ujumist ka, aga hetkel ei kinnitaks seda veel. Praegu on aga jooks ja siis jooksuga koos jõulinnakutes möllamine. Tiba XCd ning tahaks dirti ja DHd ka veel tiba sõita, enne kui lumi maha tuleb.
Lõppu üks laul, mis tõmbab alati moti ülesse!
GO OUT THERE AND RIDE WITH YOUR FUCKING BIKE!